D-vitamiin

D-vitamiin

D-vitamiin: kahe vormi tähtsus

D-vitamiin on saadaval kahes vormis: vitamiin D2 ja vitamiin D3. D2-vitamiini saame koos taimse toiduga, D3-vitamiini aga loomse toiduga. Mõlemad D-vitamiini vormid on head, kuid D3-vitamiin toimib kauem ja on seetõttu tõhusam kui D2-vitamiin.

D-vitamiin: Allikad ja säilitamine kehas

D-vitamiin on rasvlahustuv, mistõttu see võib kehas akumuleeruda ja eemaldub üsna aeglaselt. D-vitamiini saame läbi naha tänu päikesele, toiduainete ja toidulisanditega. Toitudest leidub D-vitamiini rasvases kalas (lõhe, makrell, tuunikala, sardiinid, mõnede kalade maksast toodetav kalaõli) ja munakollases. Muud toiduained sisaldavad vaid vähesel määral D-vitamiini.

Uuringutulemused näitavad, kas kehas on piisav D-vitamiini varu.

D-vitamiin: tähtsus ja kasu kehale

  • Toetab immuunsüsteemi normaalset toimimist;

  • Tagab lihaste piisava funktsioneerimise;

  • Hoiab korras luud ja hambad;

  • Oluline kaltsiumi, magneesiumi ja fosfori imendumiseks;

  • Vajalik laste luude kasvu ja keha üldise arengu jaoks;

  • Säilitab naha head väljanägemist;

  • Vähendab stressi ja depressiooni;

  • Parandab närvide seisundit;

  • Ergutab ajutegevust;

  • Mõjutab südame-veresoonkonna aktiivsust ja arteriaalset vererõhku;

  • Toetab une kvaliteeti;

  • Parandab nägemist;

  • Korrastab soolte aktiivsust;

  • Leevendab menopausijärgse perioodi vaevusi;

  • Aitab vähendada kehakaalu;

  • Parandab rasedusaegset enesetunnet.

D-vitamiin: puuduse tunnused

Kui tunnete ennast sageli väsinuna, teil on energiapuudus ja sellega kaasneb depressiivne meeleolu, on võimalik, et teie kehas on liiga vähe D-vitamiini. Need sümptomid on eriti iseloomulikud tööl käivatele ja eakatele inimestele. Püsiv D-vitamiini puudus võib viia depressioonini, mis nõuab kannatlikku ja pikaajalist ravi.

Tugeva juuste väljalangemise, väsitava selja- ja lihasvalu, haavade aeglase paranemise korral mõelge: kõik need märgid viitavad sellele, et D-vitamiini taset organismis on vaja võimalikult kiiresti kontrollida. D-vitamiini puudus põhjustab valu roietes ja säärtes, sest D-vitamiin osaleb kaltsiumi imendumises.

D-vitamiin: liigsuse märgid

Kõhukinnisus ja janu, iiveldus, oksendamine ja lihasnõrkus annavad märku, et keha on tootnud liiga palju D-vitamiini. Soovitame pöörduda perearsti poole ning teha kohe D-vitamiini analüüsid ja määrata ravi.

D-vitamiin: soovitatavad päevased annused

D-vitamiini soovitatav päevane annus on määratud vanuserühmade kaupa:

  • Imikutele ja alla 1-aastastele lastele – 400–600 RÜ päevas;

  • Alla 18-aastastele lastele ja noorukitele – 600–1000 RÜ päevas, olenevalt kehakaalust ja päikese käes viibimisest;

  • Täiskasvanutele ja vanematele inimestele – 800–2000 RÜ päevas olenevalt kehakaalust ja päikese käes viibimisest;

  • Raseduse teisel trimestril – 1500–2000 RÜ.

D-vitamiin: eriline tähtsus imikute ja laste jaoks

Piisav kogus D-vitamiini on eriti vajalik vastsündinutele, sest esimesel kolmel elukuul võib tekkida rahhiit – fosfori ja kaltsiumi ainevahetuse häire beebi kehas, mis võib kahjustada keha paljusid süsteeme. Beebi ärritub, higistab tugevalt, eriti kuklapiirkonnas, reageerib tundlikult ümbritseva keskkonna helidele, tema uni on häiritud ja tasakaalust väljas. Alles pärast D-vitamiini testi tegemist määrab arst vajaliku D-vitamiini lisaannuse. Beebidele määratakse täiendavalt D-vitamiini tilgad – neid on mugav ja ohutu kasutada. Kui last toidetakse emapiimaga ja tal on ka D-vitamiini puudus, antakse seda lisaks nii lapsele kui ka emale. Suurematel lastel püsivad sarnased sümptomid D-vitamiini puuduse tõttu. Selle puuduse kompensatsiooniks määrab perearst täiendava D-vitamiini.

D-vitamiiniga BellaLabi toidulisandid:

Tagasi Artiklid