Safran on maailmas üks kallihinnalisemaid vürtse

Safran on maailmas üks kallihinnalisemaid vürtse

Safran on maailmas üks kallihinnalisemaid vürtse. Seda saadakse safrankrookuse (Crocus sativus) emakasuudmetest. Safrankrookuse niitjad emakasuudmed kaaluvad ainult 10 milligrammi; ühes krookuseõies on neid ainult kolm! Seetõttu kulub ühe kilogrammi safranitooraine saamiseks hinnanguliselt umbes 150–200 000 õit. Kõik krookuseõied korjatakse käsitsi ja õite emakasuudmed eemaldatakse samuti käsitsi. Korjatud emakasuudmed kuivatakse. Kuumuse käes kuivades muudavad need värvi – erkoranžist sügavpunaseks

Safranikasvataja ja maailmakuvand

Safrani päritoluriigid on Iraan, Türgi, Kreeka ja Hispaania, kuid selle peamine tootja on siiski Iraan, kus praegu toodetakse 90% sellest vürtsist.

Safrani nimetuse päritolu ja selle kasutamine

Safrani nimetus on pärit araabiakeelsest sõnast a'far, mis tähendab kollast värvi. Tõepoolest – safrani toidulisandid safran annab roogadele erkkollase värvi. Euroopa keeltesse tuli nimetus safran ladina keelest, kus see on safranum.

Safrani kasutamine iidsetel aegadel

Eksootilist safranit tunti ja kasutati juba iidsetest aegadest muistses Egiptuses, Assüürias ja Pärsias, kust see jõudis Kreekasse ja muistsesse Rooma impeeriumi. Ammustel aegadel kasutati safranit nii rahvameditsiinis kui ka parfümeerias, samuti kangaste värvmisel või lõhnavannide tegemiseks, aga muidugi ka toidu ja jookide maitsestamisel.

Safrani ainulaadsed omadused ja ajalugu

Safranit on teatud-tuntud juba üle kolme tuhande aasta. Safranit on mainitud Vana-Egiptuse, Mesopotaamia ja Hiina meditsiinitekstides ning selle ainulaadsete omaduste tõttu uuritakse seda ka tänapäeva kliinilistes uuringutes. Safran sisaldab karotenoide, mis annavad roogadele erkkollase värvuse, aga ka mõningaid vitamiine ja magneesiumi. Safranit on iidsetest aegadest kasutatud roogade maitsestamiseks, aga ka meditsiinis ja parfümeerias.

BellaLabi Safraniga toidulisandid silmadele – New Retina with SaffronLisateave / Telli