Safran

Safran

Safran on üks maailma kalleimaid vürtse, mida saadakse safrankrookuse (Crocus sativus) emakakaeltest. Safrankrookuse niitjad emakakaelad kaaluvad vaid 10 milligrammi ja ühes krookuseõies on neid ainult kolm! Seetõttu kulub ühe kilogrammi safranitooraine saamiseks hinnanguliselt umbes 150 000 kuni 200 000 õit. Kõik need õied korjatakse käsitsi ja nende emakakaelad eemaldatakse samuti käsitsi. Korjatud emakakaelad kuivatakse. Kuumutamisel ja kuivatamisel muudavad need värvi – ereoranž muutub sügavpunaseks

Safrani päritoluriigid on Iraan, Türgi, Kreeka ja Hispaania, kuid selle peamine tootja on siiski Iraan, kus toodetakse tänapäeval 90% sellest vürtsist.

Safrani nimetus on pärit araabiakeelsest sõnast a'far, mis tähendab kollast värvi. Ja tõepoolest – safran annab roogadele erekollase värvuse. Euroopa keeltesse tuli safrani nimetus ladina keelest, kus see on safranum.

Eksootilist safranit tunti ja kasutati juba iidsetest aegadest muistses Egiptuses, Assüürias ja Pärsias, kust see jõudis Kreekasse ja muistsesse Rooma impeeriumi. Iidsetel aegadel kasutati seda nii rahvameditsiinis kui ka parfümeerias, samuti kangaste värvmisel või lõhnavannide tegemiseks, aga muidugi ka toidu ja jookide maitsestamisel.

Safranit tuntakse juba üle kolme tuhande aasta. Seda on mainitud Vana-Egiptuse, Mesopotaamia ja Hiina meditsiinitekstides ning selle ainulaadseid omadusi uuritakse ka tänapäeva kliinilistes uuringutes. Safran sisaldab karotenoide, mis annavad roogadele erkkollase värvuse, samuti mõningaid vitamiine ja magneesiumi. Safranit on iidsetest aegadest kasutatud roogade maitsestamiseks, aga ka meditsiinis ja parfümeerias.